Acompañando las estrategias propias de manejo, control del territorio y los recursos naturales

Periodico Conosur

CENDA / 19 de Octubre de 2020.- Kay elecciones pasaqtin ¿Imataq chiqanyanqa? Partidos Políticos kay eleccionespaq, parlallanku, parlallanku, mana allin propuestas kanchu pueblos indígenas originariospaq, k’achituta parlanku nitaq ninkuchu: Imatá ruwanqanku familias jallp’a puquchikkunapaq? Imatá ruwanqanku nativa mujusta jark’aranapaq? Certificada mujus yaykumuchkan, chay decretos transgenicosta phirinqankuchu? MANA kanchu chaykunamanta ch’uwitata parlay.

Elecciones Generales 2020:

 

Elecciones voto mujer

 

TESTIMONIOS:

Elecciones ANASTO SACA CÑ 176Anastacio Saca, Norte Potosí: “Eleccionespiqa tukuy imata ruwasaq nispa purinku, lluqsiytawantaq qunqapuwanchik. Waliq propuestayuqchá atipanqa, partidos politicostaqa manaña creenachu. Mayqinpis ganachun, igual tukuy ima kanqa”.

“Organizaciones indígenas ancha politisasqa, wakin mana chayta munaykuchu. Organizaciones indigenasqa aylluq puriyninta qhawanan tiyan. Wakin dirigentes vendidos kanku a la politica del MAS, paykunapaq imatapis gananku, comunidadpaqqa mana ni ima kanchu”.

“AGRICULTURA; Productivo sectorniyku qunqasqa, gobiernoqa transgénica mujuta apaykamuchkanku, nativas mujusta chinkachichkanku, tarpuyku papa, avena, sara, trigo, oca”.

“JUSTICIA; ayllu Panacachi apaykachakuykuraq leyesniykuman jina, tata autoridad arreglawayku ima ch’ampaytapis, justicia ordinaria mana sat’ikamunchu”.

“AGUA; yakumanta parlaspaqa sinchi qunqasqa kayku, escuelaykupi yakuqa sinchi k’ara, acidezniyuq, kunitankama ni alcaldía ni pi, proyectota yakupaq ruwankuchu, nuqaykupaqqa yaku mana kanchu. Yakutaq q’ipikamuyku uk 300 metrosta cuesta arriba. Qhasilla ninku yakuqa derecho constitucional”.

Elecciones Marcelina Calani ElsaMarcelina Calani Huanca, Chayanta NP: “Eleccionesta suyarispa kachkayku, campo runa jinaqa MAS partidota munayku kanallantapuni gobiernopi, waliqllata ruwarqa.

 

Añez gobiernoqa chiqniwayku campo runata, qhasilla bibliatapis uqharinku, escuelasta sayachin, proyectospis manaña kanchu, kay derecha gobiernoqa ‘campo-llaqta runa uklla kanachis’ ninan karqa, chayrayku mana votasaqchu derecha partidospaq.

 

Evowanqa campo runa respetasqa karqa, escuelas ruwakun, yankuna, Bolivia suyuqa wiñachkarqa, derechata manchikuyku campopiqa”.

 Kay elecciones pasaqtin ¿Imataq chiqanyanqa?

 

Partidos Políticos kay eleccionespaq, parlallanku, parlallanku, mana allin propuestas kanchu pueblos indígenas originariospaq, k’achituta parlanku nitaq ninkuchu: Imatá ruwanqanku familias jallp’a puquchikkunapaq? Imatá ruwanqanku nativa mujusta jark’aranapaq? Certificada mujus yaykumuchkan, chay decretos transgenicosta phirinqankuchu? MANA kanchu chaykunamanta ch’uwitata parlay.

 

TUKUYPIS NINKU ECONOMÍA UQHARISUN, CHAYPAQRI KALLANQAPUNI EXTRACTIVISMO MINERO, HIDROCARBURÍFERO, AGRARIO, PACHAMAMATA CH’IRWALLANQANKUPUNI QULLQI BOLIVIA SUYUPI KANANPAQ, QHAPAQ ASWANTA QHAPAQYANANPAQ, WAQCHATAQ ASWANTA WAQCHAYANAPAQ, chayllata parlakunku partidos politicosqa, chaylla siminku junt’a.

 

Chay tukuyta uyarispa, organizaciones sociales nisqaqa mat’ina kanman politiquerosta, dirigentesta, kamachiqkunata, nuqanchik kikin sayaykuna, manachayqa KIKILLANPUNI tukuy imapis kanqa ¡UQHARIKUNA!

 

Elecciones dibujo agroindstria bajojpg

Elecciones Donato condori Berenguela NP

 

Imastataq chikllasun? Bolivia suyuta ch’irwanallankupaqpuni?

 

Elecciones andidatos presidenciales ERBOL CÑ 176

 

Jamuq domingo 18 p’unchay octubre killapi Elecciones Generales 2020 ruwakunqa, chaypi imata aqllasun? 130 diputadas y diputados, 60 plurinominales kanku, kaykunaqa lluqsinku may chhika votostaq presidentepaq kan, chayman jina; 63 uninominales kanku, kaykuna lluqsin mayoría votos válidosman jina, 7 kanku especiales, kaykunaqa kanku pisi Naciones y Pueblos Indígena Originario Campesinos qanchis departamentospi Bolivia suyupi.

 

Cochabambapaq aqllakunqa 4 senadores, 19 diputados 9 plurinominales, 9 uninominales, 1 indígena pueblos Yuqui y Yuracaré, jaqay municipios de Villa Tunari, Chimoré, Puerto Villarroel. Autonomía Raqaypampa mana chikllanqachu.

Visto 1080 veces Modificado por última vez en Lunes, 09 Noviembre 2020 19:22
Compartir esa articulo

Sobre el Autor

CENDA

CENDA es una institución sin fines de lucro que acompaña las estrategias propias de manejo y control del territorio y recursos naturales. Comparte nuestros contenidos y síguenos en nuestras redes sociales para estar al tanto de nuestras actividades.

Sitio Web: cenda.org/joomla30
Inicia sesión para enviar comentarios